Õngitsusrünne on pettuse vorm, kus kurjategija püüab meelitada ohvrit jagama tundlikku teavet, enda või oma tööandja kohta, esinedes usaldusväärse isiku või organisatsioonina. Enamasti tehakse seda e-posti teel, kuid üha rohkem levivad ka õngitsused tekstisõnumi, kõne või sotsiaalmeedia kaudu.

Ründajad otsivad juurdepääsu konfidentsiaalsetele andmetele ning püüavad saada ligipääsu organisatsiooni infosüsteemidele. Sageli töötaja inimlik eksimus võib teha sellise ründe läbiviimise võimalikuks. Teie organisatsiooni teave ning klientide anmed võivad olla kasulikud identiteedivargustes, pettustes, väljapressimistes või info edasiseks müügiks pimeveebis.

Õngitsussimulatsioonid on harjutused, kus organisatsioonid saadavad oma töötajatele ohutuid, kuid realistlikke õngitsuskirju, et testida nende võimet õngitsuskatseid ära tunda. Need aitavad hinnata ettevõtte küberhügieeni taset ja tõstavad töötajate teadlikkust.

Töötajad on sageli ettevõtte esimene ja viimane kaitsejoon küberrünnete vastu. Teadlikud töötajad suudavad ära tunda ja vältida õngitsemise katseid, kaitstes nii enda kui ka ettevõtte väärtuslikku teavet.